Eesti Sulgpalliföderatsioon
EESTI SULGPALLI
ARENDUSTEGEVUSE EESMÄRGID
JA LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA
Sisukord:
Üldist
1. Eesmärgid 2012
2. Eesmärgid 2008
3. Eesmärgid, hetkeolukord ja kavandatud tegevused 2003-2004
Kokkuvõtteks
ÜLDIST
Eesti Sulgpalliföderatsiooni (ESF) poolt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile esitatava dokumendi “EESTI SULGPALLI ARENDUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA” koostamise aluseks on Eesti Vabariigi Kultuurimimisteeriumi kiri 30.04.2002.a., milles palutakse spordialaliitudel esitada järgnevate aastate tegevuskava/arengukava tähtajaga 15.11.2002.a.
Käesolevaga esitatud arendustegevuse eesmärgid ja lähiaastate tegevuskava on aluseks Eesti Sulgpalliföderatsiooni juhatuse ja liikmeskonna ühistegevusele nii lähiaastatel kui kaugemas perspektiivis. Tegevuskava täiendatakse arendustöö käigus.
Käesolev dokument on kinnitatud Eesti Sulgpalliföderatsiooni juhatuse poolt Tallinnas, 11.11.2002.a.
1.
EESMÄRGID 2012
Eesti Sulgpalliföderatsioon seab sulgpalli arendustegevusele Eestis aastaks 2012 järgmised eesmärgid:
- Rohkem kui üks Eesti sulgpallur osaleb 2012 OM.
- Sulgpall on levinud kõikidesse Eesti maakondadesse; harrastajate arv võistlustasemel on tõusnud võrreldes praegusega 3-kordseks.
- Suurimatesse sulgpallikeskustesse on ehitatud spetsiaalsed sulgpallihallid.
2.
EESMÄRGID 2008
Eesti Sulgpalliföderatsioon seab sulgpalli arendustegevusele Eestis aastaks 2008 järgmised eesmärgid:
- Vähemalt üks Eesti sulgpallur osaleb Pekingi OM 2008.
- Sulgpall on kinnistanud oma positsiooni populaarse spordialana traditsioonilistes sulgpallikeskustes, sulgpall on levinud vähemalt viide seni passiivsesse maakonda.
- Valminud on esimesed spetsiaalsed sulgpallihallid.
- ESF on hästifunktsioneeriv organiseeritud organisatsioon, mille tegevused juhivad efektiivselt sulgpallielu Eestis.
3.
EESMÄRGID, HETKEOLUKORD JA
KAVANDATAVAD TEGEVUSED 2003-2004
Eesti Sulgpalliföderatsioon seab kaugemate eesmärkide saavutamise nimel aastateks 2003-2004 alljärgnevad eesmärgid. Siinjuures on lühidalt kirjeldatud hetkeolukorda ning kavandatavaid tegevusi seatud eesmärkide saavutamiseks.
3.1. Korrastunud klubide-mängijate-treenerite vaheline süsteem
Hetkeolukord:
Sulgpall on viimasel kümnendil suuresti elanud oma endise hiilguse ning tulemuste najal. Sulgpallisüsteemi (klubid-mängijad) edendamine on olnud juhuslik, aeglane, passiivne ja toimunud ilma Eesti Sulgpalliföderatsiooni poolse selge kavata. Olemasolevad sulgpalliklubid on reeglina tekkinud rohkem kui 15 aastat tagasi, viimase viie aasta jooksul on moodustatud vaid kaks uut klubi.
90% klubidest tegutseb Eesti kahes suurimas sulgpallikeskuses (Tallinn ja Tartu) või nende läheduses paiknevates asulates (Saku ja Nõo). Klubide liikmete osas on valdavad täiskasvanud mängijad, noormängijaid valmistatakse ette Sulgpalliklubis S16, Tartu Sulgpalliklubis “Triiton”, Nõo Sulgpalliklubis ning mingil määral ka Saku Sulgpalliklubis. Ülejäänud klubide liikmeskond on reeglina täiskasvanud (harrastus)mängijad, kellel puudub kindel treeningsüsteem ning ka treenerid.
Lisaks klubidele tegutseb veel teatav hulk organiseerunud seltsinguid, kes aga ei nimeta end klubideks ning kelle koostöö ning suhtlemine ESF-ga on organiseerimatu ning seeläbi ka minimaalne. Tegemist on peamiselt täiskasvanud harrastusmängijaid ühendavate seltsingutega, mis geograafiliselt paiknevad reeglina samuti Tallinnas ja Tartus, kuid ka näiteks Hiiumaal, Pärnus ja Vinnis. Samuti eksisteerib sulgpallihuviliste ühendusi (sõpruskondi, kes koos käivad sulgpalli harrastamas), kuid mis ei ole identifitseeritavad selgepiiriliste seltsingutena. Lisaks seltsingutele ja ühendustele leidub ka terve rida “metsikuid” mängijaid, kes ei ole lahterdatavad ühegi grupi alla.
Klubide väike arv ning puudulikud harjutusvõimalused on põhjustanud mängijate ringis märgatava stagnatsiooni, mis väljendub noorte väheses pealekasvus, ühele mänguliigile spetsialiseerunud mängijate puudumises ning tipptasemel võistlustest ebapiisavas osavõtus. Ennekõike on see seotud harjutusvõimaluste puudumisega, kuid oma rolli mängib siin ka ebapiisav ettevalmistus, kus kesksel kohal tasemel treenerite puudumine. Eesti treenerite kontingent ei ole reeglina suuteline ka ette valmistama tipptasemel mängijaid; sageli peatub noorte areng keskkooli lõpetamisega (põhjuseks nii vähesed harjutusvõimalused, arenguperspektiivi puudumine kui ka treenerite ebapiisav kvaliteet).
Süsteemi puudumise tõttu ei ole nii noortel kui täiskasvanutel selged ka nende arenguperspektiivid, A ja B koondiste süsteem pole Eestis välja kujunenud.
Täielikult on Eestis puudu sulgpallikohtuniku institutsioon. Võistluste peakohtunikena tegutsevad spetsiaalset kaasaegset koolitust mitteläbinud inimesed, väljaku- ning joonekohtunike osas on pilt veelgi kurvem. Kohtunike olemasolu on eelduseks ka tipptasemel võistluste korraldamiseks.
Vajalik on olemasoleva süsteemi märkimisväärne korrastamine. Selleks:
- Esitavad hetkel registreeritud klubid oma liikmete nimekirja vastavalt ESF poolt kehtestatud vormile ning kohustavad seda regulaarselt (vähemalt 2 korda aastas) kaasajastama;
- Luuakse süsteem klubide arendamiseks ja moodustamiseks ning muudetakse olemasolevad organiseerunud seltsingud klubideks;
- Kaasatakse sulgpallihuvilisi olemasolevate ning formeeruvate klubide tegevusse;
- Kaasatakse klubid aktiivsemalt Sulgpalliföderatsiooni töösse, sealhulgas ka võistluste korraldamisesse väljaspool traditsioonilisi sulgpallikeskusi;
- Laiendatakse sulgpalli kandepinda (vt eesmärgid 2 ja 3);
- Paralleelselt sulgpalli kandepinna laiendamisega kaasajastatakse ning võimestatakse ka treenerite kaader (sulgpallialaste tundide sisseviimine TPÜ ja TÜ kehalise kasvatuse õpetajate tunniplaanidesse; koolitused juba töötavatele õpetajatele; olemasolevate treenerite koolitamine välismaal);
- Leitakse noortele ja juunioritele tipptasemel treenimisvõimalusi välisklubides;
- Luuakse funktsioneeriv koondiste ning treenerite süsteem kõikides vanuseklassides;
- Alustatakse kohtunike koolitamist Eesti-siseselt ning leitakse võimalused parimatel kohtunikel omandada uusi teadmisi välismaal.
Loetletud tegevused ei ole toodud ei prioriteetsuse ega elluviimise järjekorras.
3.2. Käivitunud on uue, kaasaegse vähemalt 16-väljakuga sulgpallihalli ehitamine Tallinnasse, mis valmib aastaks 2005;
Hetkeolukord
Hetkel on Eestis vaid üks spetsiaalselt sulgpalli mängimiseks ehitatud spordihall (5 võistlusväljakut + 2 treeningväljakut), mis asub Tallinnas. Olemasoleva halli asukoht, suurus ning tehnilised parameetrid ei vasta aga rahvusvahelistele nõuetele. See on osutunud ka takistuseks Euroopa tiitlivõistluste korraldamiseks Eestis. Ülejäänud treeningsaalid nii Tallinnas, Tartus kui mujal ei ole ehitatud spetsiaalselt sulgpalli mängimiseks ning ei vasta seega elementaarsetele nõuetele tipptasemel võistlussulgpalli harrastamiseks. Konkurents saaliaegade pärast ning võistlusspordiks mittesobivad tingimused hallides takistavad veelgi eesmärgi 1 all kirjeldatud klubide-mängijate-treenerite süsteemi teket. Korraliku sulgpallihalli puudumine on üheks suurimaks takistuseks sulgpalli edasiseks arenguks.
Kõikide nimetatud takistuste kiuste on sulgpall harrastustasemel vägagi populaarne spordiala ning kõik olemasolevad väljakud on reeglina pidevalt välja müüdud. See tähendab, et sulgpallil on potentsiaali, kuid selle rakendamiseks on vajalik luua sulgpalli infrastruktuur (ennekõike mängimisvõimalused, seejärel ka Eesti Sulgpalliföderatsiooni - nii moraalne kui võimalusel ka materiaalne - toetus uutele tekkivatele klubidele ja seltsingutele).
Vajalik on kaasaegsete spetsialiseeritud sulgpallihallide ehitamine Eesti sulgpallikeskustesse alustades teise spetsialiseeritud sulgpallihalli rajamisest Tallinnasse.
Haabersti Sulgpallihalli ehituse ettevalmistamisega alustas ESF 2002. aasta suvel. Käesolevaks hetkeks on saadud toetav seisukoht nii Tallinna Spordi- ja Noorsooametist kui Tallinna Maa-ametist. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile on ESF esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks tulevase Haabersti Sulgpallihalli asukohaks saadaval kinnistul.
ESF juhatus on kinnitanud Haabersti Sulgpallihalli projekti ehitusalase planeerimise, projekteerimise ja järelvalve konsultantide koosseisu. Samuti on valminud tulevase sulgpallihalli plaaniskeem. Sulgpallihalli krundi ehitusuuringud, detailplaneerimine, finantseerimislepingute sõlmimine ja I etapi projekteerimine on kavandatud aastatele 2002-2003, ehitustööd aastale 2004-2005.
3.3. Välja selgitatud sulgpalli tegelik leviala Eestis, selgitatud välja võimalused sulgpalli võimalikult kiireks arendamiseks väljaspool traditsioonilisi sulgpallikeskusi; sulgpall on pilootprojektidena levinud esimestesse regioonidesse;
Hetkeolukord
Võistlustasemel harrastatakse Eestis sulgpalli vaid neljas keskuses (Tallinn, Tartu, Saku, Nõo); harrastustasemel veel mõningates regioonides (Viljandi, Pärnu, Hiiumaa, Vinni). Samas leidub Eestis kindlasti seltsinguid, kes harrastavad sulgpalli ilma, et ESF omaks nende üle selget ülevaadet. Sulgpalli populaarsuse tõstmiseks on vajalik sulgpalli kandepinna suurendamine üle Eesti, erilise rõhuga väljaspool traditsioonilisi sulgpallikeskusi.
Selleks:
3.3.1 Viiakse läbi uuring sulgpalli harrastavate seltsingute ning sulgpallihuviliste tuvastamiseks maakondades ning kohalikes omavalitsustes; uuringu tulemusena on kaardistatud kogu Eesti sulgpallimaastik ning selgitatud välja perspektiivikad piirkonnad sulgpalli edendamiseks väljaspool traditsioonilisi sulgpallikeskusi.
3.3.2 Perspektiivikates piirkondades leitakse võimalused sulgpallielu käivitamiseks, soovitavalt koolide juures kehalise kasvatuse õpetajatest treeneritele tuginedes.
3.3.3 ESF leiab võimalused toetada arenevaid piirkondi.
3.3.4 ESF toetab Eesti tipptasemel võistluste korraldamist väljaspool Tallinna ja Tartut.
3.3.5 Uue sulgpallihalli valmimisel Haaberstis korraldatakse aastatel 2005-2006 esimest korda Eestis EBU (European Badminton Union) tiitlivõistlus.
3.4. Paranenud sulgpalli majanduslik olukord;
Hetkeolukord
Sulgpallile riigieelarvest eraldatav rahasumma ei võimalda sulgpalli kui spordiala arengut. Kitsastes tingimustes tegutsedes ei saavuta Eesti tippmängijad ka piisava kaaluga tulemusi rahvusvahelistel võistlustel, mis võimaldaks lisavahendite taotlemist. Sulgpallis liikuvad sponsorrahad on samuti liiga väikesesed parandamaks märgatavalt sulgpalli rahalist olukorda. Pahatihti on nad limiteeritud üksikute mängijate isiklikul initsiatiivil neile endile hangitud vahenditega, mis reeglina pole samuti piisavad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sulgpall vaevleb kroonilise alafinantseerituse all ning olukord vajab kiiret parandamist.
Selleks:
- Reformitakse ESF liikmetele riigieelarvest eraldatavate summade jaotusmehhanismi;
- Kehtestatakse hooajast 2003/2004 sulgpallurite litsentseerimise süsteem; litsentside väljaandmisest saadav raha muudetakse sihtotstarbeliseks;
- Töötatakse välja mehhanism sulgpalli müümiseks sponsoritele eesmärgiga saada sponsoritelt nii rahalist kui mitterahalist toetust;
- Palgatakse sponsorite leidmiseks projektijuht.
3.5. ESF on toimiv organisatsioon, mille otsused ja tegevus mõjutab sulgpalli Eestis soovitud suunas;
Hetkeolukord:
ESF töö viimase kümne aasta jooksul sulgpallielu kujundamisel on olnud suhteliselt nõrk. ESF kui organisatsioon sisuliselt ei toiminud, puudus selge struktuur ning juhatuse tööülesannete jaotus. Otsuste tegemine toimus sageli ebaselgelt, hilinenult ning hetkeolukordi päästes. Sulgpalli üldisem arendustegevus Eestis ja arengueelduste loomine oli tagaplaanil. Olukorra päästmiseks valiti 2002 suvel uus ESF juhatus, kelle ülesandeks on viia sulgpall praegusest ebarahuldavast olukorrast paremasse.
ESF uus juhatus on otsustanud:
3.5.1. Muuta ESF töötamine selgemaks ning avatumaks; igale juhatuse liikmele on määratud tegevusvaldkond, mida ta kureerib;
3.5.2. Edendada diskussiooni ESF juhatuse ja mängijate/klubide/treenerite vahel eesmärgiga tõsta vastuvõetavate otsuste kvaliteeti;
3.5.3. Koostada juhatuse liikmete tegevusvaldkondade edendamiseks juhatuse liikmete tegevuse manuaalid ja järgmiseks poolaastaks koos selgelt formuleeritud eesmärkidega tegevusplaanid;
3.5.4. Sekkuda aktiivselt spordikorraldusse Eestis ning tõhustada välissuhtlust.
3.6. Sulgpallialane teave jõuab erinevate kanalite vahendusel kõikide osapoolteni.
Hetkeolukord:
Sulgpallialane teave ei levi Eestis piisavalt. Info jõuab ennekõike nende inimesteni, kes on infotekkele lähedal. Harrastajad ei tea aga vastuseid elementaarseimatele küsimustele. Ajakirjanduses sulgpalli sisuliselt ei mainita.
Olukorra parandamiseks:
- Töötatakse välja sulgpalli ajakirjandusse viimise programm;
- Hiljemalt 01.01.2003 käivitatakse ESF kodulehekülg;
- Käivitatakse sulgpalliinimeste mailing-list, kus info levib operatiivselt;
- Sõlmitakse kokkulepped sulgpallisaalide valdajatega sulgpallialase informatsiooni leviku tagamiseks.
KOKKUVÕTTEKS
Eelpoolkirjeldatud organisatsioonilised eesmärgid ning nende võimalikult kiire saavutamine on eeldusteks ja tingimusteks, mis võimaldavad Eesti sulgpallil saavutada märkimisväärseid tulemusi nii Euroopa kui ka maailmatasemel. Eesti naaberriigid (Soome, Rootsi, Taani) on tugevad ja arvestatavad riigid maailma sulgpallikaardil, seega on ka Eestil oma šanss olemas. Sportlikud eesmärgid saavad aga realiseeruda vaid juhul, kui sulgpalli infrastruktuur eksisteerib teataval rahuldaval tasemel ning loodud on piisavalt võimekas struktuur.
ESF põhiliseks ülesandeks on lähiaastatel ennekõike eelduste ja tingimuste loomine ning sulgpallielu organiseerimine kvaliteedilt uuel tasemel võimaldades nii ka heatasemeliste sportlike eesmärkide saavutamist.
Sportlikud eesmärgid järgmiseks viieks aastaks:
- Vähemalt üks Eesti sulgpallur osaleb Pekingi OM 2008;
- Noorte (U-19) koondise püsimine Euroopa 16 tugevama koondise hulgas;
- Eesti täiskasvanute koondise jõudmine Euroopa 16 tugevama koondise hulka;
- Eesti täiskasvanute koondise tõusmine üle kahe aasta peetaval Sudirman Cup’il igal korral järgmisesse tugevusgruppi.
