Sulgpall on sobiv liikumisviis igale vanusele ja figuurile. Intervall-tüüpi spordialana on ta üks enam energiat nõudvamaid sportmänge. Sulgpall tõstab kehalist võimekust ja aitab vähendada kehakaalu. Sulgpalli algtõdesid on kerge õppida ja mäng on huvitav algusest peale. Oskus kasvab kiiresti ja samaaegselt muutub mäng ka võimsamaks. Sulgpall pakub ehtsat mängurõõmu igale vanusele. 

Teistest reketispordialadest eristab sulgpalli eelkõige kaks asja: esmalt muidugi sulgede kasutamine palli lennu omaduste korrigeerimiseks ja teiseks fakt, et sulgpall ei tohi puutuda mängu käigus maad. Need kaks omadust - palli iseloomulik lend ja mängu pidev pausideta kulg - teevad sulgpallist ühe põnevaima spordiala nii mängimiseks kui ka kaasa elamiseks.

 

Mängu olemus

Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks.

Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled. Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist.

Loosimine

Enne iga mängu algust viiakse läbi loosimine. Loosimise võitjal on õigus valida kas pallinguõigust, väljakupoolt või pakkuda valikuõigust vastasele.

Palling

Iga geim algab pallinguga paremalt väljakupoolelt (servialast). Pall peab lendama diagonaalselt vastuvõtja parempoolsele pallingualale. Pallingu sooritaja ja vastuvõtja peavad olema oma väljakupoolel diagonaalselt asetuvatel pallingualadel. Jalg ei tohi asetseda joonel. Pallingu ajal kuni löögi momendini ei tohi pallija ega vastuvõtja (ega nende partnerid paarismängus) muuta keha asendit ega tõsta jalgu (jalalaba osalist tõstmist ei loeta veaks).

Pärast pallingut võivad mängijad asetuda oma väljakupoolel mistahes kohtadele.

Pallija ei tohi pallida, kuni vastane pole palli vastuvõtuks valmis.

Pallingu momendil ei tohi reketi raam tõusta kõrgemale vöö tasapinnast, reketi pea aga reketit hoidva käe randmest.

Veel loetakse palling ebaõigeks, kui

pall ületas võrgu, kuid ei sattunud määratud väljakualasse vastaspoolel (piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks);

pall ei ületanud võrku või puudutas kõrvalisi esemeid (kui pall puudutas pallingu järel võrku, aga lendas õigele pallingualale, loetakse palling õigeks);

pallija sooritas ebaõige liigutuse, katkestas hetkeks pallimise ning sundides sellega vastuvõtja liikvele.

Kui reket ei taba pallingul palli,  loetakse seda veaks ja palling sooritatuks.

Punktimängimine

Kui pall puudutas mängu ajal võrku ja lendas vastaspoolele, loetakse löök õigeks.

Kui võrgu juures asuv mängija sooritab ülalt löögi, ei tohi vastane reketiga võrgu kohal blokeerida. Mängija võib tõsta reketi ainult näo kaitseks või püüdeks tabada võrgust eemal vastase löödud palli, kui ta sellega vastast ei sega.

Punkti võivad võita mõlemad pooled.

Üksikmäng 21 punktini süsteemis 3-st parem

Mängu võitmiseks on vaja võita kaks geimi. Geimi lõpus viigiseisul 20:20 jätkatakse mängu kuni üks pool on saavutanud 2-e punktilise edumaa. Geim võib näiteks lõppeda punktiseisul 23:21; 24:22 jne. Seisul 29:29 kaotab geimi vea teinud mängija (30:29)

Pallija tehtud veaga kaasneb pallingu kaotus ja punkt vastsele. Mäng algab alati pallinguga paremast pallingukastist, edasise mängu käigus pallitakse paarisarvu punktide korral parempoolsest ja paarituarvu punktide korral vasakpoolsest pallingualast.

Mäng süsteemis 3-st parem tähendab, et mängitakse kuni ühe mängija kahe geimi võiduni (mäng võib seega lõppeda kas 2:0 või 2:1). Geimi lõppedes vahetavad mängijad väljakupooled, kusjuures uue geimi algul pallib esimesena eelmise geimi võitja (see, kelle kätte pallimisõigus jäi). Kolmandas geimis toimub väljakupoolte vahetus ka peale eduseisus oleva mängija 11. punkti võitmist.

Üldisteks vigadeks, mis põhjustavad pallinguõiguse ja punkti kaotuse:

pall langeb väljapoole väljakupiire, ei ületa võrku, või puudutab lage, seinu jms.;

lüüakse vastaspoolel asuvat palli, seejuures ei loeta veaks reketi inertsist üle võrgu liikumist;

mängija riivab mängu ajal võrku;

mängija puudutab mistahes kehaosa või reketiga vastase väljakupoolt ja segab sellega vastast;

pall jääb reketile peatuma, hüpleb reketil või teda visatakse (nn soe pall).

Paarismäng 21 punktini süsteemis 3-st parem

Geimi alguses otsustavad partnerid, kumb asub esimesena pallima (pallingut vastu võtma). Need mängijad võtavad koha sisse väljaku parempoolses kastis. Pallija tehtud veaga kaasneb pallingu kaotus ja punkt vastasele. Seejärel alustab pallimist juba väljaku vasakpoolses kastis olev mängija. Kui eksib pallingut vastuvõttev pool, saab palliv pool punkti ja pallinud mängija jätkab pallimist, vahetades pallingukasti. Peale punkti ja pallimisõiguse võitmist pallitakse vastavalt punktide arvule kas parem- või vasakpoolsest kastist.

Pallija ja vastuvõtja partnerid võivad väljakul asetuda mistahes kohale, kui nad ei sega pallingut ega pallingu vastuvõtmist ja on liikumatud pallingu sooritamise momendil (kui pallija reket tabab palli).

Pärast pallingu vastuvõtmist järgnevad löögid sooritatakse mõlema poole ükskõik kumma mängija poolt. Riivab pall ühte mängijat või reketit, loetakse see veaks ja teine enam seda palli lüüa ei tohi.

Väljak ja varustus

Väljaku joonis

Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged (<100 g) ja keelestatavad väga tugevalt. Tipptasemel reket maksab ~1500 krooni, kuid täiesti korraliku reketi saab kätte ka 600-700 krooni eest. 

 

Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud mitte plastikust vaid korgist pallist ja selle lendu stabiliseerivatest sulgedest ning kaaluvad 4,74-5,5 grammi.


Lihtsustatud reeglid  (inglise keeles)